出典:Wiktionary
From opprobrium (“reproach, disgrace”) + -ōsus (adjectival derivational suffix).
First/second-declension adjective.
Number | Singular | Plural | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
Nominative | opprobriōsus | opprobriōsa | opprobriōsum | opprobriōsī | opprobriōsae | opprobriōsa | |
Genitive | opprobriōsī | opprobriōsae | opprobriōsī | opprobriōsōrum | opprobriōsārum | opprobriōsōrum | |
Dative | opprobriōsō | opprobriōsō | opprobriōsīs | ||||
Accusative | opprobriōsum | opprobriōsam | opprobriōsum | opprobriōsōs | opprobriōsās | opprobriōsa | |
Ablative | opprobriōsō | opprobriōsā | opprobriōsō | opprobriōsīs | |||
Vocative | opprobriōse | opprobriōsa | opprobriōsum | opprobriōsī | opprobriōsae | opprobriōsa |