出典:Wiktionary
出典:『Wiktionary』 (2024/11/09 23:24 UTC 版)
From opprobrium (“reproach, disgrace”) + -ōsus (adjectival derivational suffix).
First/second-declension adjective.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| Nominative | opprobriōsus | opprobriōsa | opprobriōsum | opprobriōsī | opprobriōsae | opprobriōsa | |
| Genitive | opprobriōsī | opprobriōsae | opprobriōsī | opprobriōsōrum | opprobriōsārum | opprobriōsōrum | |
| Dative | opprobriōsō | opprobriōsae | opprobriōsō | opprobriōsīs | |||
| Accusative | opprobriōsum | opprobriōsam | opprobriōsum | opprobriōsōs | opprobriōsās | opprobriōsa | |
| Ablative | opprobriōsō | opprobriōsā | opprobriōsō | opprobriōsīs | |||
| Vocative | opprobriōse | opprobriōsa | opprobriōsum | opprobriōsī | opprobriōsae | opprobriōsa | |